Rohegaas on bio-CNG, esimene Eesti omakütus
Päriselt puhas autokütus, mis toetab Eesti ringmajandust
Transpordikütusena kasutatava surugaasi levinumaiks tähiseks on CNG, mis tõlkes tähendab surumaagaasi (compressed natural gas). Kuid Eestis on tänaseks juba rohkem kasutusel kodumaist päritolu taastuvkütus biometaan ehk rohegaas, millel on bensiini ja diislikütuse ees märkimisväärseid eeliseid.
- 10x puhtam. Põllumajandus-jäätmetest eralduva metaani väärindamisel saadava rohegaasi CO₂ heide on ligi 10x väiksem kui fossiilsetel vedelkütustel. Kuna metaan jääb õhku sattumata, siis on rohegaasi kasutamine tegelikult isegi sadu kordi parem.
- Mürgiste heitmete vaba. Rohegaasi ja CNG täielikult põlemisel jääb järele vaid süsihappegaas ja veeaur. Bensiini põlemisel eraldub lisaks CO₂-le mürgist vingugaasi ja lämmastikoksiidi, süsivesinikke, tahma ning teisi peenosakesi, mis on ohuks inimeste tervisele.
- Jätkusuutlik. CNG on olnud rohegaasile vajalik teerajaja. Kui maagaasi varud on lõplikud, siis rohegaasi saab toota igavesti. Rohegaasi tootjaid on Eestis juba mitu, sh Eesti Gaasi sõsarettevõte Infortari kontsernis.
- Ei kurna elukeskkonda. Tänu gaasi torutranspordile väheneb auto- ja raudteede koormus, müratase ning heitgaaside kogus.
- Tanklate võrk laieneb. Eesti Gaasi CNG-tanklad asuvad täna üle Eesti (vaata kaarti) ning ka teised firmad on alustanud gaasitanklate rajamist.
- Tankimine on lihtne, kiire, puhas ja ohutu. Meie tanklates saavad surugaasi tankida nii sõiduautod (väiksem püstol), kui ka veoautod (suurem püstol).
Roheline tankimine
Kõigis Eesti Gaasi CNG-tanklates üle Eesti saab tankida uue ja innovatiivse Cloudicsi mobiilirakendusega.
Plastkaardi ja pabertšeki vaba tankimine on kiirem, puhtam ja keskkonnasõbralikum.
Laadi alla Cloudicsi äpp, lisa sellesse oma panga- ja kliendikaardi andmed ning oledki valmis.
Tankimiseks toimi nii:
1. Ava äpp
2. Vali tankur
3. Tangi
4. Vaata kviitungit
Millist gaasikütust eelistada?
Eesti Gaasi tanklates üle Eesti on valida kahe toote vahel: rohegaas ja maagaas+
Rohegaas ehk biometaan (lühendina CBM ehk compressed biomethane) on 100% kohalik taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning biomassist. Eesti Gaasi emafirma Infortar toodab rohegaasi kolmes tootmisüksuses – Vinnis, Ilmatsalus ja Oisus. Rohegaasi tootmise kohta saab rohkem lugeda SIIN.
Maagaas+ (lühendina CNG+ ehk compressed natural gas) tähistab imporditud maagaasi ja kohaliku rohegaasi segu, muutuvas vahekorras. Rohegaasi ja maagaasi keemiline koostis ning kvaliteet on ühesugused, seega võib neid paralleelselt kasutada.
Nii rohegaas kui ka maagaas+ on surugaasid, see tähendab, et gaas on 200x kokku surutud ja tavalisest torugaasist suurema rõhu all.
Lisaks on veel olemas ja transpordikütusena kasutatav LNG (liquefied natural gas) ehk veeldatud maagaas, mida kasutavad veoautod ja kaugliinibussid. LNG-sõiduautosid ei toodeta.
Gaasilisi autokütuseid on teisigi, eelkõige tuntakse naftagaasi LPG-d (liquefied petroleum gas), mida kutsutakse ka vedelgaasiks või autogaasiks, kuid just maagaas ja rohegaas on kõige puhtamad.
Surugaase müüakse ja tangitakse kilogrammides.
Rohegaasi tootmine Ilmatsalus
Võrdle kulu autokütusele
* Kütusekulu aluseks on võetud Škoda Octavia automaatkäigukastiga mudelid.
Võta ühendust
Hea teada
Hooldus on võrreldav bensiiniauto hooldusega, sest täiendav gaasi toitesüsteem on praktiliselt hooldusvaba.
Sõiduauto surugaasi paagi maht on enamasti 15-25 kg. Tänapäeva keskklassi bivalentne sõiduauto tarbib keskmiselt 3,8-5 kg maagaasi 100 km läbimiseks, seega gaasiga saab sõita ca 400 km, lisaks on bensiinivaru.
Surugaasil sõitvad sõiduautod on tavaliselt bivalentsed – kasutavad kahte kütust. Kui gaas saab otsa, saab sõitu jätkata bensiiniga – kuni järgmise gaasitanklani.
CNG auto kasutamisel ei ole piiranguid. Surugaasiautosid võib kasutada võrdväärselt bensiiniautoga nii garaažides, tunnelites, praamidel jne.
CNG tanklad asuvad Tallinnas, Tartus, Narvas, Jõhvis, Rakveres ja Pärnus. Vaata kaarti siit.