Gaasikonverents 2021: Eestis toodetud rohegaasile saab üle viia kogu riigisisese reisijate- ja kaubaveo

Gaasituru aastakonverentsil leiti, et maanteevedude ja ühistranspordi sõidukite üleminek gaasile, eelkõige kodumaisele jäätmetest toodetud rohegaasile tähendaks olulises koguses CO2 heite vähendamist, edendaks ringmajandust ning püsib konkurentsivõimeline ka kallinenud gaasihinna olukorras.

Kristjan Stroom, Eesti Biogaas OÜ 

Gaasiliidu seekordne aastakonverents keskendus kodumaise rohegaasi tootmise perspektiivikusele ning surugaasi kasutamisele ühis- ja maanteetranspordis. Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur märkis, et Eestis on viimasel aastal lisandunud mitmeid uusi biogaasijaamu, mille toodang on juba edukalt kasutusele võetud ühistranspordis.

„Nõudlus rohegaasi järele on rohepöörde valguses üha kasvav, kuna tegemist on ringmajandust edendava ning sisuliselt ainukese biokütusega, mis aitab hüppeliselt vähendada transpordisektori heite mahtu,“ lausus Heitur lisades, et Eestis toodetud biogaasi mahtudel on potentsiaal teenindada lisaks linnatranspordile ka suure osa riigisisesest reisijate- ja kaubaveost. „Lisaks on selge, et gaas jääb konkurentsivõimeliseks kütuseks ning oluliseks vahelüliks ka rohepöördele üleminekul.“

Scania Baltimaade säästvate transpordilahenduste juht Kaur Sarv tutvustas analüüsi, mille kohaselt annaks elektriautodele sarnane ostutoetus gaasiveokitesse kordades suurema keskkonnamõju. „Täna toetab riik 1,5 miljoniga elektriautode soetamist, mis vähendab CO2 heidet ligi 600 tonni ulatuses aastas, sealjuures sama suure toetuse eraldamine gaasiveokitele tähendaks aastas 20 000 tonni heite vähenemist,“ lausus Kaur Sarv.

Aastakonverentsil arutati ka gaasituru arenguid laiemalt ning hinna kujunemist. Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul võib eeldada tuleva aasta aprillist gaasihinna langust. „Prognoosid näitavad, et gaasi hind püsib lähema poole aasta jooksul kõrge, kuid näeme hinna normaliseerumist järgmise aasta kevade. Ehk aprillis peaks see jõudma taas 40 euro juurde tagasi ning pikk vaade näitab aastateks 2023 ja edasi juba 20-30 eurot MWh eest,“ märkis Kaasik.

Konverentsil astus üles ka AS Alexela juhatuse liige Alan Vaht, kes tõi välja, et suurim karuteene Fit for 55 kliimakavaga oodatud rohepöördele on ainsa lahendusena elektri- ja vesinikautodele keskendumine ja vaid nende propageerimine. „Näiteks biometaaniga on võimalik saavutada keskkonnas koguni miinusmärgiline CO2-heide, mis on sõiduautode osas arusaamatul põhjusel täielikult välja lõigatud. Kui raskeveondust vaadata, siis vähemalt rekkade puhul on alternatiivkütused gaasiliste näol soodustatud ning vesiniku ja elektriga samal pulgal. Elekter on raskeveonduses ebarealistlik eesmärk. Miks? Sest kuni 3500 kW laadimisvõimekuse loomine maanteedele tähendaks iga 60 km järel laadimisjaamas 5300 amprit. Paremaks hoomamiseks toon näite – kodumajapidamistel on elektrisüsteem 16-25 amprise peakaitsega. Ehk see 5300 amprit on meie elektrivõrkude võimekuse juures minu meelest ebarealistlik. Selles võimsuses liitumismahu asendamine kohapealse salvestustehnoloogiaga tähendab suuremahulisi akusid, mille investeering ulatub kuni 7 miljoni euroni ja seda iga 60 km järel. Sellel kõigel on oma kliimamõju. Euroametnikud võiksid paberile pandud mõtted ka läbi kalkuleerida,“ sõnas Vaht.

Arutelude käigus leiti, et majapidamised ja ettevõtted vajavad tuge kõrgete energiahindadega toimetulekuks ning biogaasi tootmine jätkuvalt riigi õlga. Suuremate erakondade esindajad keskendusid meetmetele, kuidas tasandada energia kallinemisest tingitud mõju. Muuhulgas leiti, et aktsiis peab jääma madalale tasemele ka edaspidi ning võimalike lisanduvate leevendustena nähti käibemaksu langetamist, toetust kodutarbijatele ning energiaintensiivsete ettevõtete laiendatud aktsiisisoodustuse rakendamist

Gaasituru aastakonverents toimus 14. oktoobril ning selle korraldasid Eesti Gaasiliit, Eesti Gaas ja Alexela.