Gaasituru ülevaade 3. kvartal 2024

Suvi tõi kaasa volatiilsed gaasihinnad

• Hinnatõus jätkub 2024. aasta kolmandas kvartalis
• Euroopa läheb taas talvele vastu kõrge varude tasemega
• Euroopa on eelseisvaks talveks hästi valmistunud, kuid volatiilsus pole kadunud

Hinnatõus jätkub 2024. aasta kolmandas kvartalis

Joonis 1. Gaasihinnad, Refinitiv 

Pärast järsku langust 2023. aasta oktoobrist kuni 2024. aasta esimese kvartali lõpuni hakkasid gaasihinnad teises kvartalis taastuma ja jätkasid tõusu 2024. aasta kolmandas kvartalis. ICE TTF-i kuu-ette futuurid saavutasid kõrgeima taseme 12. augustil, jõudes 42,50 euroni megavatt-tunni eest. Kolmandat kvartalit iseloomustas märkimisväärne volatiilsus – juuli alguses hinnad küll langesid, kuid umbes juuli keskpaigast augusti keskpaigani tõusid 40% võrra, saavutades eelnevalt mainitud tipu. Kiire tõusu peamine põhjus oli mure Ukrainat läbiva Vene gaasi transiidi tuleviku pärast, kuna ukrainlased võtsid oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama pärast oma üllatuslikku sissetungi Venemaa Kurski oblastisse.

Järjest pingelisem olukord Lähis-Idas, kus toimusid terve kvartali vältel sõjalised rünnakud, suurendas samuti ebakindlust turgudel. Samas pärast Venemaa gaasitransiidi stabiliseerumist rahunes ka turg ning hinnad langesid augustikuu tipust umbes 19% võrra, saavutades 19. septembril madalpunkti. Seejärel aga andsid kerkinud pinged Lähis-Idas ja Euroopa külmema ilma prognoosid uue tõuke tõusule, viies hinnad umbes 20% võrra üles.

Joonis 2. Maagaasi tulevikuhinnad, Refinitiv 

Lisaks geopoliitilistele teguritele kannatasid Euroopa ja Aasia suvel tugevate kuumalainete all, mis suurendas nõudlust jahutuse järele ja pakkus gaasihindadele lisatuge. 2024. aasta terve kolmanda kvartali jooksul püsis Euroopa keskmine maagaasi võrdlusalus (ICE Endex TTF kuu-ette hinnatase) tasemel 35,60 €/MWh. ICE TTF lähima täiskuu tulevikuhind sulgus kvartali lõpus ehk 30. septembril hinnaga 39,04 €/MWh.

Maagaasi tulevikukõver on üle talvekuude peaaegu täiesti sile, mis tähendab, et kõigi lepingutega kaubeldakse ümber 40 €/MWh tasemete (vt joonis 2). Hinnatase on sarnane teise kvartali lõpu omale, mis viitab sellele, et hinnad on suuresti samaks jäänud. Huvitaval kombel on 2025. aasta suvised hinnad ainult natukene madalamad, jäädes 38 €/MWh tasemele. Suhteliselt lame kõver näitab, et turg on rahulik ja ei muretse füüsilise varu nappuse pärast sellel talvel. Samas tähendab see, et mistahes tõrked praeguses pakkumise ja nõudluse tasakaalus võivad viia hinnavahede järsu suurenemiseni, sest turg võib ootamatule volatiilsusele kiiresti reageerida.

Euroopa läheb taas talvele vastu kõrge varude tasemega

Joonis 3. Hooajalised täitmised ja väljavõtmised Euroopa gaasihoidlates, 2019–2024, AGSI+ 

Euroopa on taas talvele vastu minemas kõrgete gaasivarude tasemega. Suve jooksul on gaasituru põhieesmärk hoidlate täitmine, et tagada talvehooajaks piisavad varud. Sellel aastal alustas Euroopa täitmishooaega ajalooliselt kõrgel tasemel tänu eelmise aasta suhteliselt soojale talvele. Seetõttu oli hoidlate täitmise tempo suve jooksul natuke aeglasem 2019.–2023. aastate keskmisest (vt joonis 3).

Neljas kvartal tähistab väljavõtuperioodi algust ja seetõttu on oktoober üleminekuperiood täitmise ja väljavõtmise vahel. Tavaliselt hakatakse Euroopas hoidlatest varusid välja võtma oktoobri lõpus või novembri alguses. Ajastus sõltub hinnakõverast, sest turuosalised kipuvad varusid kasutusele võtma kõrgema hinnatasemega kuudel – tavaliselt novembri ja märtsi vahel. Tänavune tulevikukõver toetab sama mustrit, mis näitab, et väljavõtt toimub eeldatavasti novembrist märtsini.

Joonis 4. Gaas Euroopa hoidlates, 2019–2024, AGSI+ 

Vaatamata selle suve aeglasemale täitmisele võrreldes varasemate aastatega on Euroopa gaasihoidlad taas pea maksimaalselt täis. Septembri lõpuks olid gaasihoidlad ligi 94 protsendi ulatuses täidetud (vt joonis 4), mis on 2019.–2023. aastate keskmisest kõrgem ning väga lähedal eelmise aasta rekordile. Kõrge varude tase annab turuosalistele kindlust, et Euroopa on eelseisvaks talveks hästi valmistunud.

Euroopa on eelseisvaks talveks hästi valmistunud, kuid volatiilsus pole kadunud

Euroopas on tööstuse nõudlus endiselt üsna väike, kuid elamu-, kaubandus- ja elektrienergia sektorid suurendavad eeldatavasti Loode-Euroopa gaasitarbimist eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10% (Bloomberg). Selle põhjus on eelkõige tavapärasest külmema talveilma prognoos. Juhul kui praegused prognoosid peavad, siis on Loode-Euroopa hoidlad väljavõtuperioodi lõpuks umbes 40% ulatuses täis. See on tänavusest tasemest palju madalam, sest Loode-Euroopa hoidlad olid enne täitmisperioodi algust ligikaudu 55% ulatuses täis. Turg võib alahinnata talvevarude riski, sest me pole pärast Ukraina-Vene sõja algust külma talve näinud ning kui tulemas on tõesti pakaseline talv, siis suure tõenäosusega tähendaks see hinnatõusu. Sooja talve puhul võivad hinnad aga langeda eelmise talve tasemele. Seega nagu tavaliselt, on ilm talvehooajal kõige olulisem gaasihindu mõjutav tegur.

Lisaks ilmale mõjutavad eelseisvatel kuudel gaasihindu ka geopoliitilised ohud. Esiteks lõpeb sellel aastal Ukraina ja Venemaa vaheline transiidikokkulepe vene gaasi tarnimiseks läbi Ukraina ning kokkuleppe jätkumise tõenäosus on nullilähedane. Samas on arutatud nende samade Vene gaasivoogude ümberjuhtimist Aserbaidžaani torujuhtme kaudu. Tegemist on lahtise teemaga, mis kindlasti mõjutab Euroopa gaasihindu. Kui kokkulepe sõlmitakse, siis on sellel gaasihindadele tõsine karuturu laadne mõju. Kuigi teoreetiliselt praegune pakkumise struktuur kohe ei muutuks, tõstataks see siiski küsimuse, et kui Euroopa sellist kokkulepet aktsepteerib ja loeb selle gaasivoo Vene gaasi asemel Aserbaidžaani gaasiks, siis miks ei võiks selle juhtme kaudu tulevad gaasivood olla oluliselt suuremad praegu Ukraina gaasijuhtme kaudu saabuvatest. Seega teoreetiliselt võiks sellise lahenduse korral Venemaa suurendada Aserbaidžaani suunatavat gaasihulka, mis Euroopasse edastatakse ja mis suurendaks Euroopasse jõudvat Vene gaasi kogust. Kui aga kokkulepet ei sõlmita, siis on Euroopal vaja osta suuremas koguses LNG-d, et katta Ukraina gaasijuhtme kaudu saabunud gaasikoguse lõppemisest põhjustatud puudujääki. Osa nimetatud puudujäägist saabub küll ka Türgi kaudu, kuid märkimisväärne kogus tuleb asendada LNG-ga. See tähendab omakorda kiiremat väljavõtmist talvel ja suuremat täitmisvajadust suvel – üheskoos avaldaksid need faktorid hinnasurvet tervele tulevikukõverale.

Euroopa on eelseisvaks talveks hästi valmistunud, sest gaasihoidlad on peaaegu täis ja terve kontinent on LNG terminalide taristuga piisavalt kaetud. Mitmete Euroopa LNG-terminalide võimekused on täisvõimsusel kasutamata, sest seni pole olnud küllalt nõudlust gaasi järele hinnatasemetel, kus sellised terminalid muutuksid majanduslikult tulusaks. Need tegurid kokku tähendavad, et Euroopas on küllaldaselt hoidlaid ja LNG vastuvõtmise võimekust füüsiliste gaasivarude tagamiseks. Samas jäävad gaasihinnad valmisolekule vaatamata tõenäoliselt volatiilseks. Ülemaailmne geopoliitiline maastik on endiselt habras ja energiaturud on ilmatingimuste kõikumise suhtes alati tundlikud ning seda eriti talvel.

See turuülevaade on tehtud informatiivsel eesmärgil. Meie eesmärk on koguda heas usus erinevatest allikatest kõige olulisemad andmed, kuid analüüsi ei tohiks käsitleda kui nõuannet ega võtta ainsaks tegevuse aluseks.