Margus Kaasik: energiapoliitika valikutes tuleb olla pragmaatiline
Arvamus
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk kirjutas hiljaaegu Postimehes vajadusest teha õigeid valikuid taastuvenergia arendamisel Eesti riigis. Samuti tõdes ta, et konkurentsivõimelise energiaturu loomisel mängivad väga olulist rolli poliitikute otsused, kuna energiaturg on kogu maailmas väga reglementeeritud ja riiklikult kontrollitud. Tõepoolest, lähiminevikus ei ole Eestis või meie lähemate naabrite juures ehitatud ühtegi elektrijaama ilma riikliku toetuseta.
Taastuvenergia osatähtsus kasvab pidevalt ja Euroopa Liidu sihiks on jõuda CO2 vaba elektritootmiseni aastaks 2050. See tärmin on aga veel kaugel ja riiklikul tasandil ei tohi seni mööda vaadata energiasektori teistest suundadest. Maagaas näitab kõikjal maailmas oma elujõulisust – tegemist on mugava, puhta ja soodsa kütusega. Maagaasi nähakse sillana tänase energeetika ja tulevase süsinikuvaba energeetika vahel.
Euroopa gaasitarbimine on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. See annab märku, et kuigi Euroopa toetab ja arendab taastuvenergeetikat, ollakse samas oma energiatarbimises mitmekülgsed ja pragmaatilised ega jäeta kasutamata maagaasi eeliseid. Samasugust tasakaalustatust ja mõistuspärasust tuleks rakendada ka Eestis. Kuigi hoonete soojustamine on järjest tõhusam ja vajadus kodu kütta väheneb, tõuseb samas gaasi kui tööstuskütuse ning gaasi kui transpordikütuse tähtsus.
Eesti maagaasituru arengut on takistanud mentaalne tõrge gaasi Vene päritolu vastu ja pikalt kultiveeritud energiajulgeoleku hirm. Euroopa Komisjoni ja Gazpromi vahel arutusel oleva kokkuleppe valguses, mis defineerib gaasihiiu jaoks selged mängureeglid muu hulgas Eesti turul tegutsemiseks, on sobiv hetk hinnata, kas julgeolekukartusel on tõepõhi all või on tänaseks tegemist pigem müüdi või populismiga.
Gazprom on oma osaluse siinsel gaasiturul müünud Eesti omanikele. Igapäevaselt toimib koostöö idanaabriga selgelt turumajanduse põhimõtetel, üks osapool müüb, teine ostab ja tehingu tingimuseks on mõlemat rahuldav hind. Julgeolekupoliitiline hirm – kui Venemaa tahab, jätab Eesti külma – on tänaseks alusetu. Statoili «toitel» Klaipeda veeldatud maagaasi (LNG) terminali võimsus on umbes neli miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, millest jagub ka Eestis tarbitavaks ca 0,5 miljardi kuupmeetri suuruseks aastamahuks.
Seega ei ole see tegelikult Venemaa otsustada, kas Eestis tarbitakse gaasi või mitte. Ja nagu Leedu president Dalia Grybauskaite kahe aasta eest rõhutas – Klaipeda gaasiterminal ei ole üksnes energiaprojekt, vaid ka geopoliitiline projekt, mis tagab Balti piirkonna energiajulgeoleku. Turvalisusele annab lisagarantii loodav Leedu–Poola gaasiühendus, samuti planeeritav Balticconnector Eesti ja Soome vahele.
Rahvusvahelise koostöö üks väljund on LNG terminalide võrgustiku rajamine – ühelt poolt ülebaltiline suur terminal ning teisalt väiksemad terminalid, mida on võimalik rajada igasse riiki.
Üks suur LNG terminal on regioonis Klaipeda ujuvterminali näol olemas. See ei kao lähiajal kusagile, mis teeb küsitavaks veel ühe täiendava suure terminali rajamise Baltikumi. Kuni me saame kasutada Klaipeda terminali hüvesid, jättes terminali ülalpidamiskulud Leedu tarbijate kanda, ei peaks me olukorra üle nurisema.
Väiksem terminal peaks Eestis aga kindlasti olema. Väikeste gaasikoguste laadimisel ja vedamisel on transpordikulu oluline, mistõttu aitaks kohalik terminal hoida kokku nii raha kui ka aega. Eesti Gaas tarnib Tallinki Megastarile vajalikku LNGd veokitega piiri tagant just-in-time meetodil ning üht laeva teenindades on see tehtav. Kuna LNG-l on aga mere-ning maismaatranspordikütusena suur tulevikuperspektiiv, muutub aktuaalseks riigisisese LNG reservi loomine. Eestis paiknev LNG terminal tõstaks kohalike sadamate atraktiivsust ja oleks täiendav julgeolekugarantii, mistõttu Eesti riik võiks kaaluda tugevamat toetust Eesti LNG terminalile.
Globaalse gaasituru areng annab selgelt märku, et maagaasi kui kütust on vara maha kanda. Ajal, mil Eesti riik tunneb muret taastuvenergiatoetuste liigse koormuse pärast, meie inimesi häirib intensiivne lageraie lihtviisilise kütmise eesmärgil ja lõviosa Eestis toodetud elektrist on endiselt CO2 sisalduselt maailmas esirinnas, pakub madalate saastenäitajatega ning kõrge kütteväärtusega maagaas jätkuvalt head alternatiivi.
