Eesti edukaks!
Olukorras, kus Eesti majandus on seitse kvartalit järjest langenud, annab Äripäev igaühele võimaluse Eesti edukaks kirjutada. Täna Eesti edukas ei ole, vähemalt numbrite põhjal mitte, aga tulevikus meie kõigi heade ideede tulemusel kindlasti. 
Mida Eesti pikaaegseks eduks on vaja? Jätkuvat kindlust valitud demokraatia teel. Kolmekümne aastaga oleme saavutanud ja Eestit muutnud päris palju. Sedavõrd palju, et peame kõike tänast juba loomulikuks. Täna ongi uute eesmärkide ja sihtide seadmise aeg. Meie ümber toimuvast meil tuge pole, pigem on Ida-Euroopa kõige enam pihta saanud ning Lääne-Euroopast vaadates oleme kujunemas poolsaareks, raudne eesriie on langenud.
Ilma SKP kasvuta jääme loksuma tänasesse päeva, siplema elukalliduse rattasse ja inflatsioonikriisi. Miks me ei võiks seada sihiks oma SKP kahekordistamise ja selle jõudmise Luksemburgi tasemele? See tähendaks investeeringuid haridusse, teadusse, ekspordi elavdamisse, energeetikasse.
Võti ongi ekspordis – asi on ju väga lihtne, kui üks talu müüb teisele kanamune, siis lisaväärtust sellega juurde ei teki. Tegelik seis on see, et kanamune ei suuda me isegi oma tarbeks toota, vaid poole vajaminevast mahust impordime sisse. Tööstus ja eksport on täna madalseisus, ida turg on nii toorme kui ekspordi osas lukustunud ning sõltuvus Soome ja Rootsi majanduste käekäigust suures pildis liiga suur.
Teiseks, kui majandus langeb, peaks riik investeerima, eelkõige infrastruktuuri ja taristu objektidesse. Nagu Pärnu linn, kes alustas just nüüd kesklinna uue silla ehitamist. Sellised objektid annavad tööd, parendavad kohalike inimeste elu ja hakkavad piirkonda tõmbama uusi investoreid. Riik ja kohalikud omavalitsused peaksid täna käituma kontratsükliliselt. Kolmandaks, välisinvesteeringute kaasamine, mis tänases olukorras on raske. Välisinvestor täna pigem lahkub, kui tuleb, mis omakorda on võimalus kohalikele ettevõtjatele.
Kõik nimetatud kolm sammast toetuvad ühele alusvundamendile – moodsa ja soodsa energia olemasolule. Et meil oleks piisavalt mitmekesist energiat ning aegadel, mil tuul ei puhu ja päike ei paista, ka piisavalt võimsusi tipukoormuste katteks ning salvestusvõimalused. Tuulikupargid küllap saadakse püsti ning gaas võiks siis tulevikus tuult toetada. Eriti hea oleks kui Eestil oleks jõudu seda uut energiat veel naabritele müüa, nii nagu see varasematel aastakümnetel on olnud.
Kindlasti ei ole probleemide lahendus maksutõusud. See on tõenäoliselt pigem uute probleemide allikas. Ideid on vaja juurde saada ning kaasatute, arvajate ja panustajate ringi laiendada. Täna on aeg eksperte, sh ettevõtjad kuulata. Eestil peab olema pikk plaan. Koalitsioonil on parlamendis piisavalt kohti, et midagi põhimõttelist ära teha. Kõik see eeldab aga nutikaid ideid ning seepärast ka Äripäev Eduka Eesti konkursi korraldab.
Mis projektidesse investeeriks Eesti suurim investeerimisettevõte Infortar? Meie DNA-s on ettevõtete kasvatamine rahvusvaheliseks – Eesti Gaasist on saanud Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma, Tallinkist Läänemere suurim laevafirma ning kinnisvara valdkonnas oleme piirkonnas üks suurimaid varade omanikke. Enamus, ligi 80% meie tuludest tuleb eksportturgudelt, oleme sellega Eesti majanduse üks mootoritest ja suur panustaja SKPsse. Oleme nutikate insenerlahenduste ja tasakaalustatud rohepöörde usku. Näeme piirkonnas energiavajaduse olulist kasvu.
Just ekspordile ja rahvusvahelisele laienemisele suunatud ideed saavad minu hääle. Kindlasti võiks nendes ka mõni lõbusam noot olla, see toob kergust ja lisab lennukõrgust ning on kokkuvõttes täiendavaks tagatiseks, et ideed ka päriselt lendu tõuseks ja oma kursil püsiks.
Artikkel ilmus Äripäevas Eduka Eesti arvamuskonkursi 12. hooaja avamise puhul. Eesti Gaas on konkursi kauaaegne toetaja.
