Ehitusturg on seni kriisiga rahuldavalt toime tulnud
Kuigi kevadel kõlasid valdavalt tumedad prognoosid ehitussektori tulevikule, võib täna juba siiski öelda, et vaatamata sellele, et määramatust on veel siiani palju, on ehitusturg kriisiga rahuldavalt toime tulnud. Toon selle arvamuse sisustamiseks välja paar aspekti turu arengutest ja EG Ehituse käekäigust.
Vinni rohegaasijaam
Kui siiani pole järsku ehitussektori langust toimunud, siis edasine areng ja hakkamasaamine sõltub paljuski uue viirusepuhangu ulatusest, kestvusest ja riigi kehtestatavatest piirangutest ehk selles osas määramatus jääb veel mõneks ajaks. Teisalt sõltub ehitusturu olukord ka paljuski sellest, kui palju riik plaanib ehitussektorisse investeerida, investeeringuid kiirendada või on valmis ka lähiaastateks planeeritud suurobjektide ehitused ajas ettepoole tooma.
Ehitusettevõtted ise on olnud ettevaatavad ning kasvuootustes pigem tagasihoidlikud. See on ka EG Ehituse näitel aidanud hoida olukorda, kus me pole pidanud seni plaani B käivitama ega tagurpidi käiku sisse lükkama. Jätkame teadlikult valitud konservatiivse, kuid stabiilset tööd võimaldava strateegiaga. Plaanime töid pikaajaliselt ette ning teeme juba täna intensiivselt tööd, et tööjärg oleks ees ka terve järgmise aasta. Usun, et me pole ka turul ainukesed pika vaatega lähenemise pooldajad.
Vähetähtis kriisiga toimetulekuks ei ole ka portfelli laiendamine ning tegutsemine üle piiri. EG Ehitus on hakanud ehitama uusi ja innovaatilisi lahendusi nõudvaid roheenergia tootmisjaamu. Tegeleme hetkel mitme biogaasijaama ehituse ja ka päikesepaneelide lahenduste rajamisega. Arvestades EL-i ja ka Eesti üha karmimat kliimapoliitikat ning ka keskkonnasäästliku mõtteviisi üha suuremat populaarsust, peaks roheenergia valdkonda sisenemine maandama ka võimalikke kriisist tulenevaid riske tulevikus.
Seda arvestades oleme ka valmis, et uute hangete võitude korral peame tööjõudu juurde värbama. Kuigi ehitussektori maht üldiselt on eelmise aastaga võrreldes veidi kahanenud, siis tuleb häid töötajaid endiselt tikutulega taga otsida. Üheks põhjuseks selles on ka eriolukorrast tingituna võõrtööjõu lahkumine Eestist.
Usun, et probleemid ja väljakutsed ehitussektoris on ettevõtetel üpris sarnased ning seda iseäranis kriisi tingimustes. Kõigil tuleb kas ellujäämiseks või kasvamiseks leida uusi turge, märgata kasvuvõimalusi uutes tehnoloogiates või lahendustes ning hoida mõõdukalt konservatiivset strateegiat ja mis peamine, oma häid töötajaid.
Samateemaline käsitlus ilmus Äripäeva Ehitusuudiste portaalis 16. oktoobril: „Ahto Aruväli: liigume aasta algul võetud tempost kiiremini“ https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2020/10/16/ahto-aruvali-liigume-aasta-algul-voetud-tempost-kiiremini
