Energiahindade liikumine sõltub naftaturul toimuvast
Tõenäoliselt pole ühegi tarbija jaoks uudis, et jooksval aastal on energiahinnad märkimisväärselt tõusnud. Seda tingib peamiselt asjaolu, et maailmaturul tervikuna on energiakandjad kallinenud – eelkõige kergitavad hindu fossiilsed tooraineid, peamiselt nafta. Turuseis näitab, et hinnad veel niipea vähikäiku tegema ei hakka, küll aga leidub meetmeid, millega tarbijal on võimalik oma energiakulusid paremini kokku hoida.
Energiahinnad, 2020-21, Refinitiv
Ka mulle kui tarbijale meeldiks kui hinnad läheksid allapoole, aga pelgan, et seda niipea ei juhtu. Hindade langemiseks peaksid oluliselt kahanema fossiilsete tootjate sisendhinnad – kütus, CO2 – kuid seda langust lähitulevikus näha ei ole.
Teisalt peaks turupildi põhjalikuks muutumiseks tekkima juurde oluliselt rohkem rohelist tootmist, kuid ka seda veel lähitulevik ei näita. Tootmisvõimsustest, mis on rajatud tuule, päikese ja muule CO2 vabale energiale ei piisa ning tuleb kasutada olemasolevaid fossiilseid kütuseid. Lisaks tootmisvõimsustele on sel aastal nappinud ka tuult ennast. Seega jääb rohelisest energia tootmisest hindade alla toomiseks väheks ja kardetavasti võib minna veel mitu aastat, enne kui rohelise energia tootmine on võimeline ära katma kogu turu vajaduse ja seejuures ka hinna alla suruma.
Kuidas toimida ja end hinnatõusude eest kaitsta?
Need, kes suutsid oma elektri- või gaasihinna mõni aeg tagasi ära fikseerida, on selgelt võitnud. Küll aga on raske ennustada, kas täna oma energiahinda fikseerides võib hinnaga mõne aja pärast rahul olla.
Teisalt võttes arvesse kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke, siis soodustab kõrge hind kõikvõimalikke viise, kuidas tarbija saab oma energia tarbimist säästa, olgu siis tegemist kütte- või elektrienergiaga. Tõenäoliselt soodustab praegune turu seis ka neid, kellel on võimalus hakata ise elektrit tootma, näiteks päikesepaneelide paigaldamise näol. Olgu öeldud, et ka Eesti Gaas pakub klientidele päikeseenergia lahendusi. Need on siis positiivsed arengud, mida kõnealuse teema puhul tähele panna – lõppude lõpuks on meie kõigi soov ja eesmärk jätta oma lastele rohelisem ning eelkõige puhtam ühiskond.
Samateemalist käsitlust saab kuulata Äripäeva 28. juuli hommikuprogrammist: “Energiaostjale on kaks halba uudist”.
