Maagaas on ümbersündinud ja panustab rohepöördesse

Eesti kodud ei pea sel talvel külma kartma, taskukohast gaasi on meil küllaga. Ja jätkub ka järgmistel talvedel, sest maagaasil on oma kindel koht energeetika rohelises tulevikus.

Margus Kaasik 

Gaasifirmad tegid Euroopas eelmisel aastal midagi, mida ei osanud keegi oodata. Vaid viie kuuga viidi ellu edukas LNG pööre, mis avalikkuse prognoosi järgi pidanuks aega võtma viis aastat. Vene gaasist loobumine läks kiirelt ja võime uhkusega öelda, et Eestisse jõudev maagaas tuleb juba poolteist aastat läänest ja laevadel, peamiselt Norrast ja Ameerika Ühendriikidest. Eesti Gaasil on selles muutuses oluline roll – oleme läänepööret Soome ja Balti riikides vedanud ning tõusnud piirkonnas suurimaks erakapitalil energiafirmaks.

Toasoe talvel taskukohaselt

Kui möödunud talvel murdis iga Eesti inimene pead, kas tuba ikka saab soojaks ja mis hinnaga, siis tänavu tuleb külmaperiood teisiti. Eesootava pika talve pärast muretsema ei pea, maagaasi on meie piirkonnas piisavalt ja ka Euroopa valmisolek on hea. Mahutid on rekordtasemel täis, uued LNG terminalid ja tarneteed toimivad. Eesti Gaas on täna kogu piirkonna suurim maagaasi importija: kui mullu tõime viis laevatäit LNG-d, siis tänavu hangime kokku 18 laeva ehk u 18 TWh gaasi Soome Inkoo ja Leedu Klaipeda terminali. Seda on üle nelja korra rohkem kui on Eesti aastane gaasivajadus, kuna Eesti Gaas panustab suurelt ka Soome ja kogu Balti piirkonna energia varustuskindlusesse.

Hea meel on ka öelda, et maagaasi tarnekindluse tõus on eelmise aastaga võrreldes hinnad alla toonud. Sügisesed prognoosid ja riskid pole realiseerinud, mistõttu on maagaasi maailmaturu hind liikunud tagasi sügise hinnatasemele. Praegune gaasihind on kordades soodsam kui aasta tagasi ning ka eeloleva talve prognoosid hetkel hinnatõusu ei näita. Ehkki tarbimine taastub visalt, ei ole põhjust kahelda, et maagaas on ja jääb üheks mõistlikumaks energiaallikaks.

 Maagaas kui roheenergia liitlane

Rohepöörde kontekstis räägitakse üha enam Eesti täielikust üleminekust taastuvenergiale. Kahtlemata on meil vaja taastuvenergiat jõuliselt arendada CO₂ emissioone vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks, aga – mida ei saa eitada – taastuvenergial on ka omad piirid. Küsimus on eelkõige, kuidas katta talvine tiputarbimine? Möödunud aastal nägime maagaasi tipuvajadust 1000 MW juures – kui see tulnuks katta vaid elektriga, oleks Eesti kodud lihtsalt pimedaks ja külmaks jäänud. Me vajame talvisel perioodil juhitavaid võimsusi ning siin on maagaas kindel partner. Ka energeetika tulevikku kujundades peame silmas pidama, et suurusjärkudes odavam on transportida gaasi (mööda toru) kui elektrit (üle traatide), ka salvestada on gaasi kordades odavam kui elektrit.

Energiaallikatena on praegu veel kasutusel muidugi ka põlevkivi ja puit. Esimese puhul on riik seadnud selge põlevkivist strateegilise väljumise eesmärgi ning põlevkivi jääb eelkõige varustuskindluse reservi tagajaks. Puidu põletamise suhtes ollakse veel optimistlikud ja peetakse seda endiselt puhtaks ja jätkusuutlikuks energiaallikaks. Aga on see ikka nii? Puiduga kütmisel on CO2 emissioonid üle kolme korra suuremad kui näiteks maagaasiga kütmisel ning pole varianti, et täna puidu põletamisel emiteeritud CO2 saab uue istutatud metsaga kinni püütud aastaks 2050. Kui me päriselt tahame vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ja kontsentratsiooni atmosfääris, siis me ei saa mööda vaadata puidu põletamisel tekkivatest emissioonidest.

Mul on hea meel, et Euroopa Liit teeb esimesi samme – ehkki küllaltki arglikke –, et piirata puidu lausalist põletamist. Puit väärib paremat kasutust, kui lihtsalt põletamine.

Mida toob tulevik?

Eesti ja Euroopa energeetika tulevik on roheline ning üha suuremat rolli hakkavad selles kandma vesinik ja biometaan. Kohalikule roheenergiale üleminekul on maagaas taastuvenergia suurim liitlane, sest aitab katta hädavajalikku juhitavat võimsust taskukohaselt ja võimalikult madalate heitmetega. On üsna tõenäoline, et torudes voolav maagaas dekarboniseeritakse ja – vähemalt mingis osas – asendatakse rohegaasiga.

Eestis on väga suur rohegaasi ehk biometaani potentsiaal. Ka Eesti Maaülikooli teadlased, kes hiljuti uurisid Kagu-Eesti ringbiomajanduse arendamise võimalusi, jõudsid järeldusele, et praegu läheb suur osa biogaasi tootmiseks sobilikest jäätmetest raisku. Tegelikult on see nii kogu Eestis. Kodudes, tööstuses ja mujal tekib toidujäätmeid, loomakasvatuses vedelsõnnikut, asulates reovett – kogu sellest ressursist saaks toota rohegaasi. Kui 2022. aastal toodeti Eestis biometaani Eestis 168 GWh, siis tuginedes energiamajanduse arengukavale aastani 2030 on meil potentsiaal suurendada seda 1 TWh-ni.

Eesti energiaportfell saab rohepöördega kindlasti puhtamaks, kuid energiajulgeoleku tagamiseks peab see jääma ka mitmekesiseks. Ainult nii saame kindlad olla, et tulevikus on toad soojad ja valgustatud ka meie lastelastel. Maagaas on tiputarbimise kütus ning talvisel perioodil omab suurt rolli Eesti kodude sooja tagamisel nii praegu kui nähtavas tulevikus. Samavõrd oluline ja vajalik on maagaas Eesti tööstusele ja majandusele, sest ta on kindel, tõhus, paindlik ja puhas.

Artikkel ilmus Õhtulehes 6.12.2023