Maagaasi aktsiisilanguse korral langetame koheselt lõpphinda
Gaasi hind tarbijale koosneb lisaks maagaasi hinnale veel aktsiisimäärast, võrgutasudest ja käibemaksust. Täna moodustab maagaasi hind umbes poole lõpphinnast. Maagaasi sisseostuhind pole meil aastatega oluliselt muutunud, viimasel ajal on see soojade ilmadest tingitud tarbimise ja rekordiliselt madala naftahinna tõttu pigem isegi kahanenud.
Küll on aga gaasitarbijad pidanud viimase kuue aasta jooksul tunnistama aktsiisi- ja võrgutasude äkilist, püstloodset kasvu. Gaasi aktsiis on paisunud teiste kütustega võrreldes kiiremini, isegi neist kütustest tempokamalt, mille jalajälg keskkonnale on sügavam ja püsivam.
Mitte ainult majanduse ja inimeste heaolust lähtuvalt, vaid ka välisõhu kaitse, kliimamuutustega kohanemise ja heitmete vähendamise eesmärkidest lähtuvalt on väga kahetsusväärne, et üks kõige vähem elukeskkonda saastav energiaallikas on maksustatud kõige kõrgema määraga.
Valitsuse poolt käesoleva aasta 1. mail kavandatav maagaasi aktsiisilangetus on kergendus paljudele ettevõtetele ja eratarbijatele. Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Valitsus on prognoosinud, et lõpphinnas näiteks kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1 protsenti.
Aktsiisi langus muudab meie ettevõtted senisest konkurentsivõimelisemaks, kuna naaberriikides on meist oluliselt madalamad aktsiisid. Aktsiisialangus kergendab tänases raskes ja ettearvamatus olukorras ka eratarbijate toimetulekut, andes neile täiendavat tuge ja julgust.
See on oluline ja mõjuga meede, millest saab leevendust ca 100 000 leibkonda, 20 000 majaomanikku ning 2000 ettevõtet. Ligi veerandi Eesti elanike heaolu ja ettevõtete konkurentsivõime sõltub gaasi mõistliku hinnaga kättesaadavusest. Luban siinkohal, et Eesti Gaas langetab gaasi lõpphinda koheselt kui seadus jõustub.
Nagu Eesti Gaasiliit oma ametlikus kirjas Riigikogu rahanduskomisjonile välja pakkus, võiks kaaluda gaasiaktsiisi langetuse muutmist püsivaks. Sellisel juhul oleks tagatud võrdne konkurents eri kütuseliikide vahel ning vastavus Euroopa Liidu ja Eesti kliimapoliitikale.
