Maagaasil on oluline roll riigi energiaportfellis
Aeg-ajalt tõusetub küsimus maagaasi väljavaadetest Eestis, arvestades poliitilisi ja kliimakaalutlusi. Maagaasi tarbimise maht Eestis on viimase tosina aasta jooksul järk-järgult langenud. Sellegipoolest olen gaasi jätkusuutlikkuse osas keskpikas perspektiivis mõõdukalt optimistlik ja näen tulevikku biometaanil.
Kütuste kasutamist mõjutab riigi energiapoliitika, mis eelistab taastuvkütuseid. Maagaasi kasutamine kaugküttes soojuse tootmiseks on vähenenud hakkepuidu kasuks, kuid siiski vajatakse gaasi tipukoormuste katmiseks (eriti külmade ilmade või talve jooksul) ja reservkütusena.
Tööstuses on maagaas jätkuvalt oluline, isegi asendamatu, kuna annab suure paindlikkuse tööstusprotsesside juhtimisel ning on samas nii keskkonda säästev kui majanduslikult mõistlik. Seega tööstusettevõtete gaasikasutuse osas näen ka kasvuvõimalusi. Eelkõige sõltub tulevikus tarbitav maagaasi kogus siin sellest, kuidas läheb kohalikul tööstusel tervikuna, kas jäädakse ellu konkurentsis teiste riikidega ja kas lisandub uusi tööstusettevõtteid.
Eraklientide ja kinnisvara arendajate jaoks on gaasiküte endiselt atraktiivne, kui vaid kaugküttepiirkond ei piira. Põhjus on hinnas – samaväärse mugavusastmega kütustest (automatiseeritud, ei vaja ladustamist, puhas) on gaas kõige soodsam. Soojuspumpade populaarsus on küll kasvanud ning uutes arendustes võib neil olla teatud eeliseid uute energiatõhususe miinimumnõuete tõttu. Samas vajavad kõik soojuspumbad külma ilmaga lisaenergiat elektrilt ja toovad kaasa varjatud kulusid. Seega gaasiühenduse olemasolu korral kinnistul eelistatakse meie kogemuse järgi kütteallikana pigem gaasi, tulevikku on ka kombineeritud lahendustel, näiteks päike+gaas. Alternatiivlahendusi kaalutakse pigem siis, kui gaasiga liitumise võimalust pole või see on liiga kallis (toru tuleb tuua kinnistu juurde kaugemalt).
Transpordis on maagaas tõusuteel, eriti ühistranspordis, kaubaveos. Proportsioonid on siin kaldumas kodumaise biometaani kasuks. Käesoleval aastal peaks lisanduma kolm biometaani tootmise kompleksi ning tootmine kasvab võrreldes eelmise aastaga kaks korda.
Maagaas aga ei kao samuti autotranspordist, kuivõrd biometaani tootmiseks on vajalik teha investeeringuid, mis võtavad aega, samas maagaas on igal ajahetkel olemas. Maagaasi rolliks on olla turu avaja ja varustuskindluse tagaja. Maagaas on nagu sild üleminekul fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele ja maagaasi infrastruktuur (torustik) mängib siin väga olulist rolli, k.a. vesinikutehnoloogia arengul.
Kindlasti on maagaasil suur kasvupotentsiaal laevanduses, kus järjest lisandub veeldatud maagaasi (LNG-d) kasutavaid laevu.
Maagaasi hind on praegu soodsas trendis. Traditsiooniliselt on gaasi hind olnud madalam suvekuudel ja kõrgem talvel, kuna talvel on tarbimine/nõudlus suurem ja suvel väiksem. Selline oli olukord ka 2019. aastal: aasta alguses oli hind kõrgem, suvel langes ja sügisel hakkas uuesti tõusma.
Minnes vastu 2020. aastale varusid gaasimüüjad suvel gaasi hoidlatesse, et olla valmis kõrgema nõudluse saabumiseks. Kuid Euroopa ootamatult soe talv ja koroonaviirus vähendasid nõudlust nii meil kui Aasias. Kui hind tõusis veel kuni detsembrini, siis jaanuaris juba langes ja edasi näitavad prognoosid langust ka veebruariks ja märtsiks.
Käeoleva talve hinnad on madalamad kui 2018/2019. aasta omad ja kohati võib öelda, et talvel müüakse gaasi suvehindadega. Hindade tõusu prognoositakse uuesti novembrist, kuid järgmiseks 2-3 aastaks oodatakse, et gaasi hind jääb madalamaks 2018-2019. aasta tasemest. See on hea uudis meie klientidele ning aitab neil olla oma majandustegevuses konkurentsis.
